Tavaliselt käin ma jõulude eel lasteaias jõulujutte ettelugemas, kuid seekord tõin kaasa ka väikese teatrielamuse. Ettekandmisele tuli armastatud lugu “Kolm põrsakest”, mida esitasin näpunukkude abil.
Lasteaia rühmaruum oli sel päeval eriti kaunis – ruumi ehtis särav jõulupuu, akendel vilkusid tulukesed ja kõik lõi mõnusa, piduliku meeleolu. Selline keskkond muutis etenduse veelgi erilisemaks ning lapsed nautisid iga hetke.
Lapsed elasid innukalt tegelastele kaasa ja rõõm nende nägudel rääkis iseenda eest. Näpunukuteater pakkus lastele võimaluse kogeda tuntud lugu elavas ja mängulises vormis, tuues nende päeva nii naeru kui ka fantaasiat.
Sellised ühised hetked näitavad, kui olulised on lugude jutustamine ja tegelaste ellu äratamine. Laste jaoks muutub raamat sel moel millekski käegakatsutavaks ja meeldejäävaks. Mul oli suur rõõm näha nende säravaid silmi ja kuulda vahetuid reaktsioone.
Järgmine Jõulmemme lauateater toimub juba järgmisel esmaspäeval.Mis lugu siis tuleb? See jääb esialgu veel saladuseks!
